Emil Dominik Josef Hácha (12. juuli 1872 Trhové Sviny – 27. juuni 1945 Praha) oli Tšehhoslovakkia riigitegelane, poliitik ja jurist. Ta oli 1938–1939 Tšehhoslovakkia president ning 1939–1945 Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi president.

Emil Hácha lõpetas Praha Karli ülikooli õigusteaduse erialal 1896. aastal. Seejärel töötas ta Prahas Böömi Kuningriigi Maakomitees. Esimese maailmasõja puhkemise järel sai temast Viinis Tsisleitaania Kõrgema Administratiivkohtu kohtunik. 1918 asus ta tööle Tšehhoslovakkia Kõrgemasse Administratiivkohtusse, olles 1925–1938 selle president.

Kui president Edvard Beneš pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ametist tagasi astus, valiti Emil Hácha 30. novembril 1938 Tšehhoslovakkia kolmandaks presidendiks.^[1]

14. märtsil 1939 kutsus Adolf Hitler Hácha Berliini nõupidamisele. Hitler laskis Háchat tunde oodata. Lõpuks 15. märtsi öösel kohtus Hitler Háchaga. Hirmutamise ja šantaaži abil sunniti Háchat alla kirjutama Tšehhoslovakkia iseseisvuse kaotamise aktile.^[2] 15. märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhi. 16. märtsil kuulutati välja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat.

Emil Hácha jäi oma ametikohale edasi ning temast sai Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi president. Konstantin von Neurath määrati Böömi- ja Määrimaa riigiprotektoriks. Kui 1941. aasta septembri lõpus määrati aseriigiprotektoriks Reinhard Heydrich, siis kaotas Hácha igasuguse reaalse võimu.

Praha hõivamise järel Punaarmee poolt arreteeriti Hácha 13. mail 1945.^[3] Ta suri vangla haiglas ebaselgetel asjaoludel.