Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).

1561. aastast, pärast Liivi sõda, mille lõppedes jäi Põhja-Eesti ehk Eestimaa Rootsi võimu alla valitsesid Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkonda Eestimaa asehaldurid ja kubernerid 1561–1674. 1584. aastal loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang, siis 1673. aastast alates moodustati Eestimaa kindralkubermang^[1]

Rootsi aegse 1634. aasta Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rts regeringsform) kohaselt oli (kindral)kuberner oli Eestimaal viibivate väeosade ülemjuhataja, pidi kindlustama kehtivate Rootsi seaduste täitmise, määras ametisse kõik kuninglikud ametnikud, vastutas korra ja julgeoleku, teede ja sildade korrashoiu, postiasjanduse, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest^[2]. Kuberner oli Eestimaa kubermanguvalitsuse juht. Rootsi aegsesse kubermanguvalitsusse kuulusid 1659. aastal peale kuberneri maa- ja sõjakomissar, sekretär ja tema kantseleiametnik, kammerhärra ja tema sekretär, postmeister; rootsi, saksa ja eesti pastorid; organist; vene tõlk ning timukas. (Kindral)kubermanguvalitsuse koosseis oli eri aegadel erinev. Rootsiaegse kubermanguvalitsuse tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga 1710. aastal. (Kindral)kuberneri äraolekul asendas teda asehaldur ning kohtadel viisid (kindral)kuberneri otsuseid täide adrakohtunikud. (Kindral)kuberneri juures töötas assistentnõunike nõuandev kolleegium.

Rootsi Kuningriigi koosseisus

• 1674–1681 Anders Torstenson (1641–1686)
  • kindralkubermangu sekretär ja abinõunik alates 25. maist 1674 Christian Lilliering (1629–1697)
• 1681–1687 Robert Lichton (1631–1692)
• 1687–1687 Nils Bielke (1644–1716)
• 1687–1704 Axel Julius De la Gardie (1637–1710)
• 1704–1706 Wolmar Anton von Schlippenbach (1653–1721)
• 1706–1709 Nils Stromberg (1646–1723)
  • 1709–1710 asekuberner Dietrich Friedrich von Patkul (surnud 10. oktoobril 1710)
• 1709–1710 Carl Gustaf Nieroth (1650–1712)
• formaalselt 7. juulist 1719 kuni Uusikaupunki rahuni 1721 rootslaste Eestimaa kindralkuberner Gustaf Adam Taube (1673–1732)

Aastal 1710 läks Eestimaa Venemaa keisririigi võimu alla.

• 1710–1711 Rudolph Felix Bauer (1667–1717)
• 1711–1719 generalissimus vürst Aleksandr Menšikov (1673–1729), üheaegselt Peterburi, Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner.
• 1719–1728 admiral Fjodor Apraksin (1661–1728)

'(1728–1762 valitsesid kindralkuberneride asemel kubernerid)'

• 1762–1775 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich von Holstein-Beck (1696–1775), kindral en chef
• 1775–1783 krahv George Browne (1698–1792), kindralmajor

(1792–1808 valitsesid Eestimaa kindralkuberneride asemel kubernerid)

• 1783–1792 Krahv George Browne
• 1792–1798 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801) – 1796. aastast tsiviilülemjuhataja, sest ametisse määrati Riia sõjakuberner
• 1798–1800 Ludwig von Nagell (surn. 1807; Илларион (Ларион) Тимофеевич Нагель) – tsiviilülemjuhataja^[3]

• 1800–1801 Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (1745–1826) – tsiviilülemjuhataja
• 1801–1803 Vürst Sergei Golitsõn (1749–1810; Сергей Федорович Голицын) – 9. septembrist 1801 oli Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner ühtlasi ka Riia sõjakuberner.
• 1803–1807 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811)
• 1807–1807 Aleksandr Tormasov (1752–1819; Александр Петрович Тормасов)
• 1807–1808 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden

 Pikemalt artiklis Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner

1808–1818 oli Eestimaa kubermangul eraldi kindralkuberner või tsiviilülemjuhataja.

• 1808–1809 Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg
• 1809–1811 Kindralkuberneri polnud ametis.
  • 1809–1811 Dmitri Lobanov-Rostovski (1758–1838; Дмитрий Иванович Лобанов-Ростовский) Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa tsiviilülemjuhataja^[4] ja Riia sõjakuberner;
• 1811–1816 Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg
  • 1811 Balti kubermangude kindralkuberneri adjutant Georg Heinrich von Löwenstern (1786–1856)^[5][6]

Ametikoha nimetusena kasutati ka väljendit (Остзейский генерал-губернатор)

• 1819–1830 Markii Filippo Paulucci (1779–1849) – 1823–1829 oli kindralkubermanguga liidetud ka Pihkva kubermang
• 1830–1845 Parun Carl Magnus von der Pahlen (1773–1863)
• 1845–1848 Krahv Jevgeni Golovin (1782–1858; Евгений Александрович Головин)
• 1848–1861 Krahv Aleksandr Suvorov (1804–1882)
• 1861–1864 Parun Wilhelm Heinrich von Lieven (1799–1880; Василий (Вильгельм) Карлович Ливен)
• 1864–1866 Krahv Pjotr Šuvalov (1827–1889) – ühtlasi 25. veebruarini 1864 viimane Riia sõjakuberner.
• 1866–1866 Krahv Eduard von Baranoff (1811–1884)
• 1866–1870 Pjotr Albedinski (1826–1883; Пётр Павлович Альбединский) – ühtlasi Riia sõjaväeringkonna vägede komandör.
• 1870–1876 Krahv Pjotr Bagration (1818–1876; Пётр Романович Багратион) – Balti kindralkuberneri ametikoht likvideeriti 25. jaanuaril 1876, tema pädevusse kuulunud asjad jaotati siseministeeriumi ja kuberneride vahel.

Kindralkuberneri adjutant:

• Wilhelm von der Pahlen (1827–1899)^[7]

• 10. detsember 1905 – 24. detsember 1905 Pavel Voronov (1851–1922; Павел Николаевич Воронов)
• suvi 1906 kindralmajor Pjotr Polzikov (1854–1938; Пётр Владимирович Ползиков) – oli 37. jalaväediviisi 2. brigaadi ülemana ajutine Eestimaa kindralkuberneri kohusetäitja.^[8]

• 25. detsember 1905 – 30. oktoober 1906 Vassili Sollogub (1848–1914)
• 30. oktoober 1906 – 28. aprill 1909 Aleksandr Möller-Zakomelski (1844–1928)

• 16. märts – 11. november 1918 vabahärra Adolf von Seckendorff (1857–1941)

• Eestimaa kuberneride loend
• Liivimaa kuberneride loend
• Kuramaa kuberneride loend
• Leedumaa kuberneride loend

• Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner
• Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner
• Carl Julius Albert Paucker, Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland: zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855. Dorpat 1855
• Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119