Eesti soojumikas
| Eesti soojumikas | |
|---|---|
 Soojumika õisikud moodustavad pöörise | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Soojumikas Saussurea |
| Liik |
Alpi soojumikas |
| Alamliik |
Eesti soojumikas |
| Trinaarne nimetus | |
|
Saussurea alpina subsp. esthonica (Baer ex Rupr.) Kupff. 1902 | |
| Sünonüümid | |
|
Saussurea esthonica | |
Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.
Botaanilised tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed on paljad või õrnalt karvased, pealt läikivad ja tumerohelised, alt heledamad. Alumised lehed on rootsuga ja pika terava tipuga ning nende servadel on väiksed pehmed ogad. Ülemised lehed on rootsudeta. Kahvatulillad õied on koondunud 1–2 cm läbimõõduga õisikutesse. Enam-vähem ühel kõrgusel asetsevad õisikud moodustavad pöörise. Taime kõrgus on 40–80 cm.[1]
Levilad
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti soojumikas kasvab peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub saartel.[2] Lätis on teada kaks leiukohta (Pope ja Tukums).[3][4]
Meie soojumika kasvukohtadeks on peamiselt lubjarikkad madalsood, soostunud niidud ning soised hõredad metsad. Kaasliikidena esinevad pruun sepsikas, sinihelmikas, lubikas, raudtarn ja muud väga niiskeid kasvukohti eelistavad lubjalembesed taimed.[3]
Alamliigi kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatavalt jõudis alpi soojumikas Eesti aladele subarktilise kliimaperioodi lõpul või preboreaalis, mil meie aladel kasvasid peamiselt tundra- ja metsatundra taimekooslused. Järgnenud soojematel ajajärkudel jäi soojumikas kasvama vaid soisetele lubjarikastele muldadega aladele ning põhiliigist eraldatuna arenes alpi soojumikast uus alamliik.[3]
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Taim paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil.[3] Seetõttu kasvab soojumikas tihti hõredate puhmikutena.[1] Soojumikas õitseb meil juulis-augustis.[1] Seemnete idanevus on kesine, keskmiselt 14%.[3]
Kaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kuulub soojumikas kaitse alla 1994. aastast alates.[3] 1994–2004 kuulus soojumikas II kaitsekategooriasse, 2004–2014 III kategooriasse ja 2014. aastast alates on uuesti kantud II kategooriasse[5]. Samuti kuulub eesti soojumikas Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi II ja IV lisasse.[6] Soojumikat ohustab meil põhiliselt kasvukohtade võsastumine-metsastumine ning kuivendamine.[7]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Õitsev taim -
Ära õitsenud taim -
Valminud seemned -
Põldkimalane soojumikal -
Kasvukoht Niitvälja soos
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Saussurea alpina – eesti soojumikas
- ↑ Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 269
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Poliitiliselt ebakindel eesti soojumikas
- ↑ Taxonomic status of Saussurea alpina subsp. esthonica (Asteraccae): phenetical analysis.
- ↑ Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” muutmine.
- ↑ Loodusdirektiivi liigid Eestis (PDF).
- ↑ Eesti soojumikas andmebaasis eElurikkus
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
