Eesti käpalised
Eestis kasvab 37 liiki käpalisi,[1] millele lisandub mitu alamliiki.
Kõik Eesti käpalised on looduskaitse all alates 1983. aastast.[2] Eriti ohustatud ja I kaitsekategooriasse kuuluvad: lehitu pisikäpp, lääne-sõrmkäpp, puhtu sõrmkäpp ja rohekas õõskeel.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
2003. aastal leiti saaremaa sõrmkäpp, mida kohati peetakse küll ka lääne-sõrmkäpa alamliigiks.[4]
Varem arvati Eestis kasvavat Ruthe sõrmkäpp, aga 2005. aastal uurisid Puhtus kasvavat populatsiooni Pierre Delforge ja Carolus Adrianus Johannes Kreutz,[5] kellest viimane kirjeldas seda eraldi liigina 2007. aastal, andes talle nimeks Dactylorhiza vironii.[6]
2015. aasta alguse seisuga arvati Eestis esinevat 35 liiki käpalisi koos kahe alamliigiga.[7]
2021. aastal leiti Saaremaalt kasvamas leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), mida varem loeti hävinuks.[1]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
- ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos)
- arukäpp (Orchis morio)
- balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)
- hall käpp (Orchis militaris)
- harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
- harilik muguljuur (Herminium monorchis)
- harilik sookäpp (Hammarbya paludosa)
- jumalakäpp (Orchis mascula)
- kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
- kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
- kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
- kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata)
- kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida)
- kärbesõis (Ophrys insectifera)
- laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
- leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina)
- lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
- lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima)
- puhtu sõrmkäpp (Dactylorhiza vironii)
- pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
- punane tolmpea (Cephalanthera rubra)
- püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis)
- rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)
- rohekas õõskeel (Coeloglossum viride)
- roomav öövilge (Goodyera repens)
- Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii)
- saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis)
- sale tanukeel (Hemipilia cucullata)[8]
- soohiilakas (Liparis loeselii)
- soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
- suur käopõll (Listera ovata)
- tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora)
- tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
- tõmmu käpp (Orchis ustulata)
- valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
- väike käopõll (Listera cordata)
- vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)
Lisaks kasvab Eestis neli alamliiki:
- kollakas sõrmkäpp – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca)
- lõuna-jumalakäpp – jumalakäpa alamliik (Orchis mascula subsp. speciosa)[9]
- täpiline sõrmkäpp – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta)
- väikeselehine neiuvaip – laialehise neiuvaiba alamliik (Epipactis helleborine subsp. orbicularis)[10][11]
Oletatavad liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis võimalikud, kuid praegu ühegi teadaoleva leiukohata liigid:
- Haldjaking (Calypso bulbosa) – Eestile lähimad kohad Soomes ja Venemaal
- Lutikkäpp (Orchis coriophora) – Eestis varem esinenud.
Eesti liikidega perekonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Koerakäpp (Anacamptis)
- Tolmpea (Cephalanthera)
- Õõskeel (Coeloglossum)
- Koralljuur (Corallorhiza)
- Kuldking (Cypripedium)
- Sõrmkäpp (Dactylorhiza)
- Neiuvaip (Epipactis)
- Pisikäpp (Epipogium)
- Öövilge (Goodyera)
- Käoraamat (Gymnadenia)
- Sookäpp (Hammarbya)
- Tanukeel (Hemipilia)
- Muguljuur (Herminium)
- Hiilakas (Liparis)
- Käopõll (Listera)
- Soovalk (Malaxis)
- Pesajuur (Neottia)
- Putukõis (Ophrys)
- Käpp (Orchis)
- Käokeel (Platanthera)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik" ERR, 7. juuni 2021
- ↑ Üldist Eesti Orhiteekaitse Klubi (vaadatud 11. juulil 2023)
- ↑ I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu Riigi Teataja, 18.06.2014 (märkus: ruthe sõrmkäppa on teadlased hiljem ümber klassifitseerinud puhtu sõrmkäpaks)
- ↑ "Kas uus orhidee – saaremaa sõrmkäpp?" Eesti Loodus, 02/2004
- ↑ Eesti Orhideekaitse Klubi ajakiri Ööviiul 7/2009, lk 28.
- ↑ C.A.J. Kreutz. Ber. Arbeitskrs. Heim. Orchid. 24 (1): 77 - 141; 2007 Beitrag zur Taxonomie und Nomenklatur europäischer, mediterraner, nordafrikanischer und vorderasiatischer Orchideen, lk 87–91.
- ↑ Toomas Hirse. "Ülevaade Eesti orhideedest keskkonnaregistri alusel" (Käoraamat: Orhideeaasta 2014 Tallinn: MTÜ Käoraamat 2015). Lk 48–51.
- ↑ "Uhke leid: uus orhideeliik Eestimaa äärealal." Postimees 30. juuli 2024.
- ↑ Rainar Kurbel, Toomas Hirse (10.05.2018). "Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis" (PDF). Eesti Loodus. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2.12.2018. Vaadatud 1.12.2018.
- ↑ Rainar Kurbel, Toomas Hirse (10.04.2018). "Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip" (PDF). Eesti Loodus. Vaadatud 1.12.2018.
- ↑ Toomas Jüriado (11.04.2018). "Uudistaja 11.04.2018". Uudistaja. Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2018.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Käoraamat: Orhideeaasta 2013 Tallinn: MTÜ Käoraamat 2014
- Käoraamat: Orhideeaasta 2014 Tallinn: MTÜ Käoraamat 2015
- Rainar Kurbel ja Toomas Hirse. Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn: MTÜ Käoraamat 2017. ISBN 9789949817450
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti käpalised |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Credit:
(see original file).
