Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen oli Tõnis Kindi 1970. aastail kavatsetud suurejooneline välislaen, saamaks raha Eesti iseseisvuse taastamiseks. Laenu teel kogutud summade valitsemiseks oli ette nähtud asutada Finantsministeerium ja Eesti Iseseisvuse Taastamise Laenufond. Laenu tegemine jäi ära mitmete juriidiliste möödalaskmiste ja Vabariigi Valitsuse eksiilis liikmete enamuse vastuseisu tõttu.

Tegelikult ei oleks Vabariigi Presidendil olnud õigust välislaenu teha, kuna Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 107 alusel tehti riigi laenud Riigikogu otsusel.

RT 1979, 1, 1.

28. novembril 1978.

Tänavu möödub 35 aastat Eesti Vabariigi langemisest teistkordselt Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni alla. Teise Maailmasõja lõppemisel, Atlandi Charteri lubaduse täitmise korral pidanuks Eesti olema jälle suveräänne riik nagu see oli enne Nõukogude Liidu okupatsiooni.

Kaitstes 1944. aastal oma jõududega lühemat aega Eesti piire, Nõukogude Vene invasiooni takistamiseks, läks korda osal Eesti rahval pääseda vabaduse kaitse alla läände, lootuses vaid ajutisele eemalolemisele võõrsil. 1947/1948 Nõukogude Vene Berliini blokaadi järele ilmnes, et Eesti vabastamine venib.

Protestid ja Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis otsene nõudmine Nõukogude Liidu Valitsusele Tartu Rahulepingu täitmise osas ja Liitunud Rahvaste Organisatsioonile sama sihiga on jäänud tulemuseta ent siiski avaldanud mõju avalikule arvamisele: 30 tsiviliseeritud riiki, eesotsas USA-ga, tunnistavad Eesti Vabariigi de-jure kestvust.

Meie põlve kohus on luua jäädav alus iseseisvuse taastamise võitluse jätkamisele kuni iseseisvuse saavutamiseni.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kontinuiteedi pärane jätkuv Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis on selle võitluse kindlustamiseks rakendanud “Iseseisvuse Taastamise Võitluslaenu”, mille kaudu kõigil kaasmaalastel on võimalus võtta sellest osa ja ühtlasi vormistada oma kahjutasu nõudmised Nõukogude Vene vastu.

Nõukogude Vene sõjalise okupatsiooni läbi on meie rahvalt röövitud aastasadade ja 22 iseseisvuse aastate jooksul kogutud rahvusliku omapära ja traditsioonide hälli ning rahvusliku võitluse selgroo – on okupatsiooni poolt hävitatud ja Eesti rahvas, okupatsiooni all, on viimaselt rakendatud majandussüsteemiga muudetud okupandi – kommunistliku partei – meeleoluvallaaluseks sulaseks.

Kodumaa rahvas ei saa vägivalla vastu protestida ega avaldada avalikult nõudmisi kuritegude lõpetamiseks ja iseseisvuse taastamiseks, ehkki seda lubab Nõukogude Liidu enda Põhiseadus. Protestijatel on prii sõit Siberi vaid heal juhul, kui neile kingitakse elu. Võitlus ja pidev protestide esitamine jääb seega eestlastele vabas maailmas. Vabade eestlaste protest saab reaalse vormi, kui igaüks meist üksikult dokumenteerib Nõukogude Liidu okupatsiooni läbi saadud kahjud, ülekohtu ja kuriteod. Paigutame need siis n.ö. “ühise nimetaja[”] alla ja hindame need US dollarites ning asendame kahjusummad Iseseisvuse Võitluslaenu Võlakohustustega okupatsiooni võimu vastu. Need väärtpaberid jäävad edasipärandatavaks, kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega need lunastatakse tolleaegse Eesti Vabariigi poolt Nõukogude Liidu arvel.

Iseseisvuse generatsioon ja selle otsesed järglased lähenevad vanaduse piirile ja kolmandal võõrsil kasvanud generatsioonil lihtsalt puuduvad teadmised ja vahendid kahjutasu aktsiooni teostamiseks. See materjal on asendamatu dokument Eesti riigile ja rahvale ja teaduslikult läbitöötatuna vahedaks relvaks Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise võitluses.

Tõnis Kint
Peaminister,
Vabariigi Presidendi ülesandeis

Verner H. Puurand
Majandusminister

• [1]