Dorstadt
Pindala: 10,4 km²
Elanikke: 691 (31.12.2022)[1]
Koordinaadid: 52° 6′ N, 10° 34′ E
Valla asend Wolfenbütteli kreisis

Dorstadt on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis. Valla pindala on 10,36 km². 31. detsembril 2017 elas seal 704 inimest.

Dorstadt paikneb Harzi põhjajalamil. Valla ala ulatub Oderwaldi idanõlvadelt alla Okeri jõeni, umbes poole teeni Wolfenbütteli ja Schladeni vahel.

Asulat on esmamainitud 1110. aasta dokumendis, kui Hildesheimi piiskop Udo andis Schladeni piiskopilinnuse Saksi aadlikule Eiko Dorstadtist.

1189. aastal asutasid Dorstadti isandad, keda innustas nende sugulane piiskop Adelog von Hildesheim, augustiinide nunnakloostri. Mitu aastakümmet klooster õitses, kuid esimene maa müük dokumenteeriti 14. sajandi alguses ja 1438. aastal laastas tuli suurt osa ruumidest. Pärast Hildesheimi piiskopkonna vaenust läks Dorstadt Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnale. Reformatsiooni käigus pöördusid nunnad 1568. aastal Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Juliuse valitsemise ajal luterlusse.

Dorstadt anti Hildesheimile 1643. aastal tagasi, kuid ruumid lagunesid ja tuli anda pärast Kolmekümneaastast sõda katoliku nunnadele. Wittelsbachist vürstlik piiskop Maximilian Heinrich von Bayern algatas 1680. aastast kloostri rekonstrueerimise barokkstiilis. Pärast Hildesheimi vürstliku piiskopkonna mediatiseerimist 1803. aastal Preisimaale Dorstadt sekulariseeriti ja konvent saadeti laiali. Mõis on tänini eravalduses.

• 
  Härrastemaja
• 
  Kloostrikiriku varemed

Wolfenbütteli kreisi vallad

• Baddeckenstedt
• Börßum
• Burgdorf
• Cramme
• Cremlingen
• Dahlum
• Denkte
• Dettum
• Dorstadt
• Elbe
• Erkerode
• Evessen
• Flöthe
• Haverlah
• Hedeper
• Heere
• Heiningen
• Kissenbrück
• Kneitlingen
• Ohrum
• Remlingen-Semmenstedt
• Roklum
• Schladen-Werla
• Schöppenstedt
• Sehlde
• Sickte
• Uehrde
• Vahlberg
• Veltheim
• Winnigstedt
• Wittmar
• Wolfenbüttel