Etoksüetaan (dietüüleeter)
Keemiline nimetus	etoksüetaan
Süstemaatiline nimetus	dietüüleeter
Keemiline valem	(C2H5)2O
Molaarmass	74,12 g/mol
Tihedus	0,7134 g/cm³ (vedelik)
Leekpunkt	–45 °C
Isesüttimistemperatuur	170 °C
Sulamistemperatuur	−116,3 °C
Keemistemperatuur	34,6 °C

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik. Tema keemiline valem on C₄H₁₀O ehk täpsemini CH₃CH₂OCH₂CH₃.

Dietüüleetri molaarmass on 74,12 g/mol. Sulamistemperatuur on –116,3 °C, keemistemperatuur on 34,6 °C ja leekpunkt on –45 °C. Vedela dietüüleetri tihedus on 713,4 kg/m³ ja viskoossus +25 °C juures 0,224 cP. Normaaltingimustel on ta värvitu vedelik.

Vees lahustub ta halvasti: 20 °C juures saab 100 g vees lahustada 6,9 g dietüüleetrit. See-eest lahustub ta orgaanilistes lahustites.

Dietüüleeter süttib kergesti. Tema isesüttimistemperatuur on 170 °C, nii et ta võib süttida juba kuuma pinnaga kokku puutudes, ilma et sinna oleks mingit leeki või sädet vaja. Keemialaborites kasutatakse tema kuumutamisel või utmisel tavaliselt auru, mis võimaldab piirata temperatuuri 100 °C-ga.

Dietüüleeterit saadakse etanooli kontsentreeritud väävelhappega dehüdraatides või eteeniga hüdrateerides. Teda tarvitatakse lahustina ja ekstrahendina mõne ravimi koostises.

Dietüüleetri aur on mürgine. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada.

Arvatakse, et dietüüleetri avastas Ramón Llulli 1275. aastal, kuigi selle kohta pole säilinud tõendeid. 1540. aastal sünteesis seda Valerius Cordus, kes nimetas selle magusa vitrioli õliks. Nimetus tuleb sellest, et seda saadi etanooli ja väävelhappe, mida tollal kutsuti vitrioliõliks, segu utmisel. Umbes samal ajal avastas Paracelsus eetri tuimastava mõju. Eetriks nimetas selle aine 1730. aastal August Siegmund Frobenius.

Minevikus kasutati seda tuimastina, kuid mitte enam, sest kõrvaltoimena võib see pärast tuimastamist põhjustada nohu või oksendamist. Tänapäeval kasutatakse mittesüttivaid tuimasteid, näiteks halotaani.

Hoffmanni tilgad on Eestis tuntud nimetustega "liikva", "õuhka" ja "õuka". ^{[1] [2]}

Kuna eeter tekitab joovet, kasutatakse seda ka uimastina. Kuid eetri joomine on tervisele ohtlikum kui näiteks alkoholi joomine. Eluohtlik annus eetri sissevõtmisel võib olla juba 20 milliliitrit.^[1]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dietüüleeter

Tsitaadid Vikitsitaatides: Eeter