Devon (inglise Devon Island) on Kanadale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus.

Devonist idas asub Baffini laht. Lõuna pool asuvatest Baffini ja Somerseti saarest eraldab Devoni saart Lancasteri väin. Idas asuvast Cornwallise saarest eraldab teda Wellingtoni väin ja Bathursti saarest Perry väin. Loodes asuvatest Cornwalli ja Grahami saarest eraldab teda Belcheri väin. Põhjas asuvast Ellersmere'i maast eraldavad teda Cardigani ja Jonesi väin. Kirdes asuvast Coburgi saarest eraldab teda Lady Anni väin.

Devoni pindala on 55 000 km². See on suuruselt maailmas 27. ja Kanada saarte hulgas 6. kohal. See on maailma suurim asustamata saar.

Saar on mägine, kõrgus kuni 1908 meetrit ^[1] või 1920 m^[2]. Kõrgeim tipp asub Devoni jääkilbil. Saare idaosa on kõrge ja kaetud Devoni jääkilbiga. Saare lääneosa on madalam ja seal leidub igijääd vaid kohati. Saare loodeosas asub Grinnelli poolsaar.

Devoni saar koosneb eelkambriumi gneissidest ja paleosoilisest savikildast.

Saare kliima on karm. Vegetatsiooniperiood kestab 40–55 päeva. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva, talvel võib temperatuur langeda kuni –50 °C-ni. Sellepärast on saar kaetud polaarkõrbega. Saarel elab ainult väike muskusveiste populatsioon, pisut on linde ja imetajaid. Kogu loomastik on koondunud saare keskossa, mis on pisut madalam ja tasasem.

Devoni saarel asub Haughtoni meteoriidikraater. Umbes 39 miljonit aastat tagasi langes saare keskossa umbes 2 km läbimõõduga meteoriit. Sel ajal oli Devon kaetud metsadega. Kukkumiskohta tekkis 23 km läbimõõduga kraater, mis oli mitme miljoni aasta jooksul järv.

Selleks, et ohjeldada välismaiste vaalapüüdjate tegevust, asutas Kanada valitsus augustis 1924 Devoni lõunarannikul olevasse lahte eelposti Dundas Harbour. 1933 üüriti see välja Hudsoni lahe kompaniile. Karusnahahindade languse ja raske kliima tõttu suleti asula 1936. Patrullteenistuse jaoks taastati asustus 1940. aastate lõpus, kuid raskete jääolude tõttu jäeti 1951 lõplikult maha. Tänapäeval on seal näha vaid üksikute hoonete varemed.

Jules Verne'i raamatus "Kapten Hatterase seiklused" surevad kapten Hatterase vastu mässu tõstnud laevameeskonna liikmed Devonil nälja ja külma kätte.