Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.

Juhul kui leping ei sisalda sätteid lepingu denonsseerimise kohta, tuleb järgida rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklit 56, mille kohaselt: 1. Leping, mis ei sisalda sätteid selle lõppemise kohta ja mis ei näe ette denonsseerimist või lepingust väljumist, ei kuulu denonsseerimisele ja sellest väljumine on keelatud, kui ainult: a) ei ole kindlaks tehtud, et osalised kavatsesid lubada denonsseerimise või väljumise võimalust; või b) lepingu iseloomust ei tulene denonsseerimise või väljumise õigus.

Viini konventsiooni järgi on denonseerimiseks vajalik vähemalt 12 kuud ette teatada. Kui Viini konventsiooni kohaldada ei saa, on etteteatamistähtaeg ebaselge. Näiteks kui USA, kes ei ole Viini konventsiooni osapool, denonsseeris 7. märtsil 2005. aastal konsulaarsuhete Viini konventsiooni vaidluste lahendamise lisaprotokolli, tekkis küsimus, millal lepingu kehtivus USA suhtes lõppes.

Etteteatamistähtaja kohta on Rahvusvaheline Kohus kohtulahendis Military and Paramilitary Activities in and against Nicaragua (Nicaragua v. United States) öelnud, et rahvusvaheliste lepingute õigus nõuab "mõistlikku etteteatamistähtaega lepingu denonseerimiseks või lõpetamiseks juhul kui leping ise ei sisalda sätet nende kehtivuse kestuse kohta."

• Ratifitseerimine

• Põhiseaduse 9. peatükk "Välissuhted ja välislepingud." Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne.
• Helfer, Laurence R. Exiting Treaties. 91 Virginia Law Review (November 2005), lk 1579-1648. [1]
• Kirgis, Frederic L.: Addendum to ASIL Insight, President Bush’s Determination Regarding Mexican Nationals and Consular Convention Rights, ASIL Insight, märts 2005.