"Taoismi varamu" (hiina keeles 道藏 Dàozàng) on taoismi pühakirjade kanooniline kogu.

"Taoismi varamusse" on koondatud väga mitmekesiseid tekste, näiteks klassikalisi traktaate (näiteks "Kulgemise väe raamat", "Zhuangzi"), rituaaltekste, mütoloogiatekste, tervislikke eluviise ja astroloogiat käsitlevaid tekste ja kuulsate taoistide elulugusid.

Esimene taoistide bibliograafilise enesekirjelduse katse oli Ge Hongi (3.–4. sajand) raamatu "Baobuji" 14. peatüki loend, mis sisaldas üle 250 taoistlikku teksti umbes 1300 kirjarullil.

Esimene taoistliku kaanoni (Daozang) temaatiliselt korrastatud kataloogi "Sandong jingshu mulu" (三洞经书目录, Kolme koopa pühakirjade kataloog" koostas 5. sajandil Lu Xiujing, kes alustas sellega 467^[viide?] ning esitas selle Lõuna-Songi dünastia keisrile Mingdile 471. aastal^[viide?]. See koosnes umbes 1200 kirjarullist, mis olid kogutud kokku kõigist taoismi peamistest (valdavalt kolmest) traditsioonidest.

Tangi dünastia ajal oli mitu Daozang'i kataloogi. 7. sajandi “Nefriitsete apokrüüfide ja kaanonite loend” koosnes ligi 7300 kirjarullist.

Tangi dünastia keiser Tang Xuanzong, kelle sugupuu pärimuse järgi ulatus Laozini, saatis õpetlased üle kogu Hiina koguma kokku taoistlikke kirjutisi. Kokku saadi 7300 kirjarulli (teistel andmetel 5700 või 3741). Nendest moodustus teiseks nimetatav Daozang (Kaiyuan Daozang). See valmis Kaiyuani ajastul (713–741), arvatavasti 728. Aastal 748 käskis keiser kaanonit ümber kirjutada ja seda levitada.

Keskajal komplekteeriti kaanonit suuresti sõltumata raamatute temaatikast, lihtsalt liites sellesse hoidlates ja kloostriraamatukogudes olevaid teoseid.

9. sajandil suur osa teostest küll hävis, kuid säilis nende loend. Pärast seda hakkas kaanon jõudsalt kasvama.

1016. aasta paiku, Songi dünastia valitsemise ajal, mil trükikunst oli Hiinas juba kasutusel, vaadati Daozang selle väljaandmiseks uuesti üle. Paljud Tangi dünastia ajal kogutud tööd kõrvaldati kaanonist ning moodustatud uus Daozang koosnes vaid 4565 kirjarullist ja 425 kaustast (han). See kaanon hakkas juba taoistlikes kloostrites ja templites laialt levima. 12. sajandi algul vaadati see üle ja tehti taas täiendusi.

1281. aastal mongolite Yuani dünastia ajal kästi põletada kõik taoistlikud raamatud peale Daodejingi. See seadis ohtu kogu kaanoni säilimise.

Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku kolmandaks Daozang'iks nimetatav kaanon. Sellesse lisati ka mõned tantristlikud tekstid, näiteks "Paabulinnusuutra". Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.

Tänapäeval peetakse "Taoismi varamu" all kõige sagedamini silmas Mingi dünastia aegset 1445. aasta väljaannet koos sellesse 1607. aastal lisatud tekstidega. Kokku kuulub sellesse 1488 teksti ehk raamatut.

"Taoismi varamusse" koondatud tekstid jagunevaks kaheks osaks: "Kolm koobast" (三洞, sāndòng) ja "Neli lisa" (四辅, sìfǔ).