Champagne-Ardenne
| Champagne-Ardenne'i piirkond | |
|---|---|
|
| |
| prantsuse Région Champagne-Ardenne | |
|
| |
  Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 25 606 km² | |
Elanikke: 1 339 008 (2013)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 52,3 in/km² | |
| Keskus: Châlons-en-Champagne | |
 |
Champagne-Ardenne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas. Hõlmas suuremat osa Champagne'i ajaloolisest maakonnast.
Piirkond jagunes neljaks departemanguks: Ardennes, Aube, Marne ja Haute-Marne.
2016. aastal liideti Champagne-Ardenne'i, Alsace'i ja Lorraine'i piirkond Grand Esti piirkonnaks.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Piirkonnast 61,4% oli põllumajanduslik maa, sh 282,37 km² viinamarjaistandusi. Piirkond oli Prantsusmaal esikohal odra ja lutserni tootmises. Seal toodeti ka šampanjat.
Tööstusharudest oli tähtsaim metallurgia.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Champagne'i krahvkonda valitsesid 12. sajandist Champagne'i krahvid, kes 1284. aastal omandasid pärimise teel Navarra kuningriigi. 1284. aastal abiellus Jeanne de Champagne'i Prantsusmaa kuninga Philippe IV-ga ja aastatel 1284–1328 oli Navarra kuningriik personaalunioonis Prantsusmaaga. 1336. aastal loovutas Jeanne II oma õigused Champagne'i krahvkonna üle kuningas Philippe VI-le ja 1361. aastal ühendati Champagne'i Prantsuse krooniga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
