Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk). Bokmål'i kasutab umbes 85–90% norralastest. Kui välismaalased soovivad õppida norra keelt, siis õpetatakse neile tavaliselt just seda.

19. sajandi lõpuks oli nii Taanis kui ka Norras juhtiv kirjakeel tuntud kui rigsmål, kuigi Norras nimetati seda lihtsalt norra keeleks. Kuni 1907. aastani oli see identne, aga sealt alates aset leidnud keelereformid tõid sisse mitmeid ortograafilisi erinevusi. Norras võeti keele nimeks riksmål, et eristada seda landsmål '​ist (nüüd nynorsk), kuid 1929. aastal võeti ametlikult nimena kasutusele bokmål.

Alates 1938. aastast valitsuse pakutud keelereforme peeti kohati liiga radikaalseteks ning riigist eraldiseisvad organisatsioonid hakkasid propageerima oma enda varianti, mis sai tuntuks kui riksmål. Lahkhelid olid kõige suuremad 1950. ja 1960. aastatel. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelevormi lähendada. 2005. aastal läbi viidud reform lähendas bokmål '​i oluliselt riksmål '​ile ja hilisemate väikeste muudatustega on erinevusi veelgi vähendatud. Nii on väidetud, et riksmål on aja jooksul bokmål '​i üle võtnud.

Bokmål ja sellega väga sarnane riksmål põhinevad taani keelel ning sarnanevad norra keele idamurdega.

Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i.