Bodva küngastik (slovaki Bodvianska pahorkatina) on maastikuregioon Slovakkia lõunaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Lučeni-Košice alangust.

Küngastikust läände jääb Lõuna-Slovaki nõgu, põhja poole aga Košice nõgu. Lõunas piirneb maastikurajoon Ungariga. Ala jaguneb kaheks osaks, mis jäävad Slovakkiasse - suurem osa piirkonnast jääb Ungarisse, kus seda aga omaette maastikurajooniks ei peeta.^[1]

Václav Král Bodva küngastikku ei erista. Tema liigituses katab selle läänepoolseid alasid Rimava nõgu, idapoolsemaid alasid aga Košice nõgu.^[2]

Nõgu jaotatakse geograafiliselt kaheks piirkonnaks, millest idapoolsem on Abovi küngastik. Selle madalaim koht asub Bodva orus (170 m), kõrgemad kohad ulatuvad ligi 189 meetrit üle merepinna. Geoloogiliselt koosneb see Pliotseenis kuhjunud jõe- ja järvesetetest, mida kohati katab Kvaternaaris tekkinud löss.

Läänepoolsem osa kannab nime Gemeri küngastik. Selle kõrgeim tipp on Pereš (381 m). Madalaim koht on küngastiku lääneosas (200 m).