See artikkel graafikaprogrammist; asula kohta Saksamaal vaata artiklit Blender; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Blender (täpsustus)

Blender
Arendaja	The Blender Foundation
Viimane väljalase	4.2.0 / 16.07.2024
Kirjutatud keeles	C, C++, Python
OS	Microsoft Windows, Mac OS X, Linux, FreeBSD, Solaris
Arenduse staatus	aktiivne
Suunitlus	Kolmemõõtmeline arvutigraafika
Litsents	GNU General Public License v2 või hilisem
Veebisait	http://www.blender.org/

Blender on vabatarkvaraline 3D-graafika programm mittetulundusühingult Blender Foundation. Programm on tasuta ja seda arendatakse GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Blender on saadaval nii Microsoft Windowsile, Mac OS X-ile, Linuxile ja teistele operatsioonisüsteemidele.

Blender võimaldab luua kolmemõõtmelisi objekte, neid animeerida ning renderdada tulemus tõepäraseks kahemõõtmeliseks kujutiseks. Programmi funktsionaalsus on väga lai ning toetab suuremat osa ruumilise animatsiooni loomise töövoost.

Blender sai alguse 1998. aastal kommertsprojektina firmas NaN, mis loodi turustamaks reklaamifirmas NeoGeo oma tarbeks ehitatud 3D-programmi. Programmi kasin kasutajaskond ja halvad majandusotsused viisid NaNi pankrotini. Loodi algatus programmi väljaostuks võlausaldajatelt, mis kogus 7 nädalaga vajalikud 100 000 € ning programmi arendus jätkus 2002. aasta oktoobris GPL-litsentsi all.

Tänaseks on Blenderi funktsionaalsus võrreldav konkureerivate kommertspaktettidega ning see võimaldab väikestuudiotel tarkvarale tehtavaid kulutusi olulisel määral vähendada.

Eestis kasutab Blenderit näiteks Tartu Kunstikool 3D modelleerija-visualiseerija erialal.

Blenderi kasutajaliides on optimeeritud tööks ühe käega hiirel ning teisega klaviatuuril. Enimkasutatavad kiirklahvid aktiveeruvad vaid üht nuppu vajutades. Samuti kasutab programm omaenda aknahaldurit, mis jagab akna mittekattuvateks aladeks, mille otstarvet ning suurust on kunstnikul võimalik vastavalt eelistustele ümber seadistada.

Modelleerimiseks on võimalik loodav objekti võre (mesh) koostada traditsiooniliselt tippudest ja neid ühendavatest servadest, mis moodustavad kolm- või nelinurksed pinnad. Loodud pindade kogum silutakse kvaliteedi parandamiseks ümarate objektide puhul tihti sisseehitatud pinnatükeldaja (subsurface modifier) abil. Modelleerimisel võib kasutada voolimist (sculpt) ja NURBS-kõveraid ja neist loodud pindu.

Blenderi füüsikamootor Bullet võimaldab simuleerida tahkeid, vedelaid, elastseid objekte, kangast ning suitsu. Füüsikamootor suudab simuleerida ka osakesi, boide ja karvu.

Animeerimiseks kasutatakse programmis võtmekaadreid, mida on võimalik muuta ka matemaatiliste kõverate abil. Lisaks positsiooni ja nurga animeerimisele on võimalik võtmevormidega (shape key) deformeerida ka animeeritavat võre. Alternatiiviks võtmevormidele on võimalik ka deformeerimine objektidele lisatud skeletiga (armature). Objektid on juhitavad ka piirajatega, jälgides näiteks kõveraid või teiste objektide positsioone. Alates programmi versioonist 2.50 on võimalik animeerida peaaegu kõiki kasutajaliidese elementide väärtuseid.

Renderdamisel on võimalik kasutada sisseehitatud renderdusmootorit ning mitmeid teisi, näiteks YafRay ja LuxRender. Aastal 2011 alustati ka uue, füüsikaliselt korrektse renderdusmootori Cycles arendamist. Arvutatud piltide järeltöötluseks pakutakse võimast sõlmeredaktorit (Node Editor), mis võimaldab nii värvikorrektuuri kui eriefektide lisamist. Lihtsamaid videotöötlustoiminguid saab läbi viia ka programmi sisseehitatud videomontaaži aknas.

Blenderisse sisseehitatud mängumootor pakub võimalust lihtsate interaktiivsete 3D-mängude ning esitluste loomiseks.

Blenderi skriptimine toimub programmeerimiskeeles Python.

• Blender.org, programmi ametlik koduleht
• BlenderNation, uudised programmi kohta
• Blenderi eestikeelne käsiraamat
• Blender.org.ee, Eesti Blenderi kasutajate foorum
• Tartu Kunstikooli 3D eriala, kus peamise õppevahendina kasutatakse Blenderit.