Bernhard Kellermann (4. märts 1879 Fürth – 17. oktoober 1951 Klein Glienicke Potsdami lähedal) oli saksa kirjanik ja poliitik.

Bernhard Kellermann astus 1899. aastal Müncheni Tehnikakõrgkooli; hiljem õppis ta germanistikat ja maalikunsti.

1904. aastal, kui üks ta varasemaid teoseid, "Yester und Li", saavutas suure edu, sai ta tuntuks romaanikirjanikuna. Enne esimest maailmasõda ilmusid romaanid, mille aluseks olid reisid Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse.

1913. aastal ilmus Kellermanni peateoseks peetav romaan "Tunnel" ("Der Tunnel"), mis tõi autorile ja raamatu välja andnud kirjastusele S. Fischer Verlag suure tuntuse. Teos on tõlgitud 25 keelde. 1933. aastal tehti selle põhjal mängufilm (režissöör Kurt Bernhardt).

Esimese maailmasõja ajal töötas Kellermann ajalehe Berliner Tageblatt korrespondendina.

Alates 1922. aastast ilmus Kellermann peamiselt novelle ja jutustusi ning 1926. aastal sai temast Preußische Dichterakademie liige. 5. mail 1933 arvati ta liikmete hulgast välja, ehkki ta oli allkirjastanud lojaalsusdeklaratsiooni natsionaalsotsialistlikule võimule.^[1] Romaan "Der 9. November" keelustati ja põletati avalikult. (See kuulus ka Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestikku.) Kellermann ei emigreerunud, ent ei avaldanud ka režiimile vastupanu, vaid kirjutas nn triviaalromaane ehk bulvarikirjandust.

Pärast natsionaalsotsialistliku režiimi kokkuvarisemist rajas Kellermann koos Johannes R. Becheriga Saksa DV Kultuuriliidu (Kulturbund). Temast sai Saksa Demokraatliku Vabariigi parlamendi Rahvakoja (Volkskammer) liige ning Saksa-Nõukogude Sõpruse Seltsi (Gesellschaft für Deutsch-Sowjetische Freundschaft) esimees.

Romaani "Totentanz" eest pälvis Kellermann 1949. aastal Saksa DV riikliku preemia. Poliitiline tegevus sõjajärgseil aastail Saksa DV-s tõi kaasa Lääne-Saksa kirjastajate boikoti tema teostele ning Lääne-Saksamaal vajus tema nimi unustusse.

• "Yester und Li" (1904; eesti keeles "Yester ja Li: lugu ühest igatsusest", tõlkinud Dagy Hacker-Under, Tallinn: Uuem Kirjandus, 1927)
• "Ingeborg" (1906; eesti keeles "Ingeborg", tõlkinud Arthur Adson, Tartu: Odamees, 1918; 2. trükk Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935)
• "Der Tor" (1909)
• "Das Meer" (1910; eesti keeles "Meri", tõlkinud Elli Jääger, Tartu: Noor-Eesti, 1928)
• "Ein Spaziergang in Japan" (1910, reisikiri)
• "Sassa yo Yassa. Japanische Tänze" (1911)
• "Der Tunnel" (1913; eesti keeles "Tunnel", tõlkinud K. K., Tallinn: J. Ploompuu, 1913; tõlkinud Armand Tungal, Tallinn: Eesti Raamat, 1973)
• "Der Krieg im Westen" (1915, sõjateated)
• "Krieg im Argonnerwald" (1916, sõjateated)
• "Der 9. November (1920; eesti keeles "9. november", tõlkinud Ilmar Sikemäe, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
• "Die Heiligen" (1922, novellid; eesti keeles niminovell "Pühad", tõlkinud Amanda Karro, Tallinn: Rahvaülikool, 1924)
• "Schwedenklees Erlebnis" (1923)
• "Die Brüder Schellenberg" (1925)
• "Die Wiedertäufer von Münster" (1925)
• "Auf Persiens Karawanenstraßen" (1928, reisikiri)
• "Der Weg der Götter. Indien, Klein-Tibet, Siam" (1929, reisikiri)
• "Die Stadt Anatol" (1932; eesti keeles "Anatoli linn", tõlkinud Heldur Välk, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959)
• "Jang-tse-kiang" (1934; eesti keeles "Jangtse", tõlkinud Katrin Kaugver, Loomingu Raamatukogu 24, 2002)
• "Lied der Freundschaft" (1935)
• "Das blaue Band" (1938; eesti keeles "Sinine lint", tõlkinud Aino Toomaspoeg, Tallinn: Eesti Raamat, 1983)
• "Meine Reisen in Asien" (1940)
• "Georg Wendlandts Umkehr" (1941)
• "Was sollen wir tun?" (1945, artikkel)
• "Totentanz" (1948; eesti keeles "Surmatants", tõlkinud Elsa Pant, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
• "Wir kommen aus Sowjetrussland" (1948)

postuumselt ilmunud

• "Bernhard Kellermann zum Gedenken. Aufsätze, Briefe, Reden 1945–1951" (1952)
• "Eine Nachlese 1906–1951" (1979)