Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas.

Ajalooliselt on berberid kõnelnud mitmesuguseid berberi keeli, mis moodustavad ühe haru afroaasia keeleperekonnast. Tänapäeval kõnelevad peaaegu kõik berberid araabia keelt, samuti on levinud daridža keel ning kunagise Euroopa kolonisatsiooni tõttu prantsuse keel (Marokos, Tuneesias ja Alžeerias) ning hispaania keel (Lääne-Saharas ja osas Marokost). Enamik berberi keele kõnelejaist elab praegu Marokos, Alžeerias, Liibüas, Malis ja Nigeris.

Paljud berberid kasutavad enda etnonüümina mõnd varianti sõnast Imazighen (ainsus: Amazigh), mis võib tähendada "vaba rahvast" või "vabu ja õilsaid inimesi" (selle sõnaga võib seostuda Vana-Rooma nimetus mõnede berberite kohta Mazices).

Tuntuimad antiikaegsed berberid olid Numiidia kuningas Masinissa, rooma kirjanik Apuleius, Augustinus Hippost ja Rooma kindral Lusius Quietus, kes surus maha juutide mässu 115.–117. aastal. Keskaja kuulsate berberite seas olid Tariq ibn Ziyad, Hispaania vallutanud väejuht; Abbas Ibn Firnas, leiutaja ja lennunduspioneer; Ibn Baţţūţah, maadeavastaja, kelle ekspeditsioonid jäid uusajani pikimaiks; Estevanico, üks esimesi maadeavastajaid Ameerikas. Tänapäeval on tuntud berberid prantsuse jalgpallistaar Zinédine Zidane ja Hollandis sündinud jalgpallur Ibrahim Afellay.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Berberid