Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.

Ballett on ka sellises klassikalises vormis lavateos.

Balletiteos põhineb koreograafial, selle sisu väljendatakse balleti reeglitele vastava tantsu ja muusika abil. Balletist võib leida ka pantomiimi elemente.

Balleti aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid.

Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid.

Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal. Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused.

Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks.

Klassikaline ballett on mis tahes traditsiooniline ballett, mis kasutab ainult klassikalist balletitehnikat. Eristakse stiililiselt prantsuse, vene, inglise ja itaalia balletti.

• "Coppélia" (Leo Delibes)
• "Giselle" (Adolphe Adam)
• "Kevadpühitsus" (Igor Stravinski)
• "Korsaar" (Adolphe Adam)
• "Luikede järv" (Pjotr Tšaikovski)
• "Pähklipureja" (Pjotr Tšaikovski)
• "Romeo ja Julia" (Sergei Prokofjev)
• "Sülfiid" (Jean-Madeleine Schneitzhoeffer)
• "Uinuv kaunitar" (Pjotr Tšaikovski)

• Ballettmeister
• Balletisammud
• Tallinna Balletikool
• Noor Ballett Fouetté
• Uusklassikaline ballett
• Nüüdisballett