Astrid Reinla (aastast 1971 kodanikunimi Astrid Kabur; 1. märts 1948 Tallinn – 1. jaanuar 1995 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Ta sündis kirjandusteadlase Oskar Kuninga peres. Tema õde on maletaja ja ajakirjanik Merike Rõtova.

Aastatel 1955–1961 õppis Tallinna 29. Keskkoolis, 1961–1966 Tallinna 7. Keskkoolis. Aastail 1969–1974 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas, lõpetas filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal.

Aastatel 1966–1969 töötas Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus bibliograafina. 1974–1976 oli kirjastuse Eesti Raamat korrektor, 1976–1979 ajakirja Horisont keeletoimetaja.

Aastast 1979 oli ta vabakutseline kirjanik.

Astrid Reinla kirjutas ka artikleid ja teinud kriitikutööd. Ta oli telesarja "Õnne 13" idee autor ja esimene stsenarist (pärast teda on sarja stsenaristiks olnud Kati Murutar, Teet Kallas, Urmas Lennuk ja Andra Teede).

• 1982 "Inimestega"
• 1987 "Plekk-katus"

• 1985 "Teofrastus"
• 1988 "Pätu"
• 1989 "Miikael"
• 1994 "Lumeelevant. Krooksjalad"
• 1992 värsikogu "Pätu laulud"

• 1986 "Koduabiline"
• 1987 "Naeris naeris"

• 1978 A. Balabuhha jutukogu "Eelkäijad"
• 1995 Helen Kelleri romaan "Minu elu lugu"

• 1982 luulekogu "Lihtminevik"
• 1984 "Nädalalõpp". Sirp ja Vasar, 6. jaanuar 1984. Lk 12
• 1994 vestekogumik "Kodanik on loll"

• 1990 Eesti Kirjanike Liit

• 1995 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Õnne 13", postuumselt)

Ta oli abielus kirjanik Boris Kaburiga.

• Indrek Tart. "Reinla, Astrid". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 462–463
• Aivar Kull. Aivar Kulli ajalootund. Astrid Reinla kui Mary Poppins. ERR Kultuuriportaal, 31. august 2020

Tsitaadid Vikitsitaatides: Astrid Reinla

• Haud Tallinna Metsakalmistul