Arvo Eek (13. oktoober 1937 – 9. juuli 2009) oli eesti keeleteadlane.

Arvo Eek oli pärit raudteelase perekonnast. 1952. aastal lõpetas ta Eidapere 7-klassilise kooli ja 1956. aastal Viljandi Pedagoogilise Kooli. Seejärel töötas ta kolm aastat algkooliõpetajana Ehavere algkoolis Luual. 1957. aastal alustas ta kaugõppes eesti filoloogia õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis, 1959. aastal läks üle päevasesse osakonda. Ülikooli lõpetas ta 1963. aastal.^[1]

1963–1966 oli Arvo Eek ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. Alates 1966. aastast töötas ta samas nooremteadurina. 1971. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi teemal "Eesti keele sonoorsed konsonandid", samal aastal määrati ta Keele ja Kirjanduse Instituudi eksperimentaalfoneetika laboratooriumi juhatajaks. Aastatel 1977–1992 töötas Arvo Eek Keele ja Kirjanduse Instituudi vanemteadurina. 1991–1993 oli ta Eesti Vabariigi Riikliku Keeleameti seadusloome nõunik. 1992–1994 oli ta külalisuurija Stockholmi Ülikooli Keeleteaduse Instituudi foneetikalaboratooriumis.^[2]

1993–2007 töötas Arvo Eek teadurina Küberneetika Instituudis foneetika ja kõnetehnoloogia laboris. 1994. aasta detsembris kaitses ta doktoritööd "Studies on quantity and stress in Estonian".^[3]