Andrei Ivanov (kirjanik)
Andrei Ivanov (vene keeles Андрей Вячеславович Иванов; sündinud 24. detsembril 1971 Tallinnas) on Eestis elav vene keeles kirjutav kirjanik.
Ta on 10. oktoobrist 2013 Eesti Kirjanike Liidu liige.[1]
Ivanov on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi vene filoloogia erialal[2].
2014. aasta novembris tal kodakondsus puudus[3]. Märtsis 2018 sai ta Eesti kodakondsuse.[4]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Путешествие Ханумана на Лолланд" (Avenarius, Tallinn, 2009; ACT, Moskva, 2010),
- "Minu Taani onuke. Tuhk" (Loomingu Raamatukogu, 2010),
- "Копенгага" (KPD, 2011),
- "Peotäis põrmu" (Varrak, 2011),
- "Ночь в Сен-Клу" (Avenarius, 2012),
- "Hanumans Reise nach Lolland" (tõlge saksa keelde, Verlag Antje Kunstmann, München, 2012) ja
- "Hanumani teekond Lollandile" (Varrak, 2012).
- "Harbini ööliblikad" (Varrak, 2013)
- "Bizarre" (Varrak, 2014)
- "Rasmus Hanseni kirjutuskera" (Loomingu Raamatukogu, 2015, tõlkinud Veronika Einberg)
- "Argonaut" (Varrak, 2016, Tõlkinud Veronika Einberg)
- "Untermensch: minu lõhkikistud osa" (Loomingu Raamatukogu, 2021, tõlkinud Veronika Einberg)
Andrei Ivanovi loomingut on avaldatud ajakirjades Vikerkaar, Tallinn, Võšgorod, Uued Pilved, Novõi Žurnal (New York) ja Zvezda (Peterburi).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: "Hanumani teekond Lollandile")
- 2011 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (jutustused „Minu Taani onuke“ ja „Tuhk“)
- 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: "Kopengaga")
- 2013 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind/proosa: "Harbini ööliblikad")
- 2014 Venemaa kirjandusauhind NOS ("Harbini ööliblikad")[5]
- 2014 stipendium "Ela ja sära"
- 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: "Исповедь лунатика"/ "Kuutõbise pihtimus")
- 2015 Tallinna teenetemärk
- 2016 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
- 2018 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind ("Klaasitükike")
- 2018 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: "Обитатели потешного кладбища" / "Isevärki kalmistu asukad")
- 2020 Valgetähe IV klassi teenetemärk[6]
- 2020 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (lühijutt "Hapsal")
- 2023 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind: "Под ласковой звездой" / "Hella tähe all")
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kirjanike Liidu uusi liikmeid, Looming, detsember 2013
- ↑ Vahur Afanasjev, Rahvusvahelise kirjanduse kodanik Andrei Ivanov, Eesti Ekspress, 1. detsember 2012
- ↑ Kirjanik Andrei Ivanov ei saa ilmselt eriliste teenete eest kodakondsust, ERR, 20. detsember 2014
- ↑ Kirjanik Andrei Ivanov sai Eesti kodakondsuse
- ↑ Kirjanik Andrei Ivanov pälvis Vene maineka kirjandusauhinna, Err.ee, 24.01.2014
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Andres Laasik, Andrei Ivanov: olen emigratsioonis oma mineviku suhtes, Eesti Päevaleht, 7. jaanuar 2012
- Vahur Afanasjev, Rahvusvahelise kirjanduse kodanik Andrei Ivanov, Eesti Ekspress, 1. detsember 2012
- Teet Korsten, Kirjanik, kelle parim romaan teeb haigeks, Põhjarannik, 12. märts 2013
- Tarmo Jüristo, Andrei Ivanov ja meie aja antikangelane, Vikerkaar.ee
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Credit:
(see original file).
