Anders Lennartsson Forstena mõisast (ka Anders Lindersson või Anders Lindormsson) (surnud 27. (17. septembril) 1605 Salaspilsis) oli Rootsi sõjaväelane.

Anders Lennartsson sündis Forstena suguvõsast pärit Västergötlandi rüütlite peamehe, Lennart (Lindorm) Torstenssoni (surnud 1564 Põhjamaade seitsmeaastane sõja Bohuse kindluse piiramisel) ja Stola mõisast (rootsi Stola herrgård) pärit Margareta Andersdotter Ekebladi (surnud 1616) pojana. Tema venna, 1625 Rootsi aadlimatriklisse kantud Torsten Lennartssoni (Lindersson) (1561–1631) poeg oli Lennart Torstenson (1603–1651), Eestimaa kindralkuberneri Anders Torstensoni isa.^[1] Ema Margareta abiellus pärast isa surma 1573 Hovi mõisast (Hällstad Västergötlandis) pärit Anders Olofsson Oxehufwudiga (u. 1537–1618).

Sigismundi ja hertsog Karli vahelise võimuvõitluse ajal 1598 Linköpingis toimunud Stångebro lahingus oli tema ja Samuel Nilssoni väeüksustel märkimisväärne osa hertsog Karli juhitud mässuliste võidus.

Poola-Rootsi sõja ajal 1602 määras kuningas Karl IX ta enda asehalduriks Tallinnas (1602–1603) ja koos Liivimaal sõdivate väeüksuste ülemjuhataja Arvid Stålarmiga olid nad 1602–1603 kõrgeimad Rootsi võimu esindajad Liivimaal.

1605. aastal toimunud Salaspilsi lahingus (Kircholmi lahing) juhtis ta Rootsi väe keskosa. Paremat tiiba juhtis krahv Joachim Friedrich von Mansfeld ja vasakut Henrik Brandt. Pärast ratsaväe põgenemist jäi jalavägi kaitseta ning Anders Lennartson, von Hinkeman, Braunschweig-Harburgi prints Friedrich, šotlasest kapten Henry Forbes of Thainston Aberdeenshire'ist ja Stigel oma meestega hukkusid Poola ratsaväe rünnakus.

Anders Lennartssonile kuulus Restadi mõis Västergötlandis Älvsborgi läänis Vänersborgis.

• Elulugu (1908), lk. 911 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
• Elulugu (1906), lk. 37 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
• roskildehistorie.dk: Forstena sugupuu