Anaplasma phagocytophilum
| Anaplasma phagocytophilum | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Proteobakterid Proteobacteria |
| Klass |
Alfaproteobakterid Alphaproteobacteria |
| Selts |
Rickettsiales |
| Sugukond |
Anaplasmataceae |
| Perekond |
Anaplasma |
| Liik |
A. phagocytophilum |
| Binaarne nimetus | |
|
'''Anaplasma phagocytophilum''' (Foggie 1949) Dumler et al. 2001 | |
Anaplasma phagocytophilum on bakteriliik.[1]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Varem on seda bakterit nimetatud mitmeti: Anaplasma phagocytophila, Ehrlichia phagocytophilum ja Ehrlichia phagocytophila, ka Ehrlichia egui.[2][3]
2001. aastal muudeti geneetilise analüüsi tulemuste põhjal bakteri taksonoomilist kuuluvust.[4]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]- Anaplasma phagocytophilum on gramnegatiivne bakter
- mõõtmed: 0,5–0,8 μm x 1,2–3 μm [5]
- nukleiinhapped: DNA
- ülekandumine toimub mitme geeni kustutamisega
- tropism: immuunsüsteemi rakud granulotsüüdid (neutrofiilid).
Ülekande kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Oletatakse, et Anaplasma phagocytophilum elutsükkel organismis võib häirida neutrofiilide fagotsütoosi, samuti viibib apoptoos. Anaplasma phagocytophilum muudab rakkudevahelist suhtlust nii, et suureneks IL-1 ja IL-8 tsütokiinide osakaal, ning see omakorda signaliseerib neutrofiilide tõmmet Anaplasma phagocytophilumi sulundkehakestesse.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Bakter on obligatoorne rakusisene patogeen, mida levitavad puugid. Puugihammustuse kaudu organismi sattudes tungib see perifeerse vere granulotsüütidesse ja võib nii loomadel (sh madudel ja sisalikulistel[6]) kui ka inimestel (inimese granulotsütaarset anaplasmoosi) anaplasmoosi põhjustada.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ George Garrity, Don J. Brenner, James T. Staley, Noel R. Krieg, David R. Boone, Paul De Vos, Michael Goodfellow, Fred A. Rainey, Karl-Heinz Schleifer, ...,Bergey's Manual® of Systematic Bacteriology: Volume Two: The Proteobacteria, lk 123,2005,Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Snorre Stuen, Ingrid Van De Pol, Karin Bergström ja Leo M. Schouls, Identification of Anaplasma phagocytophila (Formerly Ehrlichia phagocytophila) Variants in Blood from Sheep in Norway, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)
- ↑ Debra C. Sellon, Maureen Long,Equine Infectious Diseases, 2nd ed, lk 344, 2014, Saunders Elsevier, ISBN 978 1 4557 08918, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Anaplasmoos, Veebiversioon (vaadatud 22.01.2014)
- ↑ [1], Veebiversioon (Vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Nieto NC, Foley JE, Bettaso J, Lane RS.,Reptile infection with Anaplasma phagocytophilum, the causative agent of granulocytic anaplasmosis., J Parasitol. 2009 Oct;95(5):1165-70. doi: 10.1645/GE-1983.1. Epub 2009 Mar 12, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)Erlihhioosi
- ↑ Tiina Prükk, Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?, EL küsib EL 2009/7
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- George Garrity, Don J. Brenner, James T. Staley, Noel R. Krieg, David R. Boone, Paul De Vos, Michael Goodfellow, Fred A. Rainey, Karl-Heinz Schleifer, ...,Bergey's Manual® of Systematic Bacteriology: Volume Two: The Proteobacteria, lk 123,2005,Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Anaplasma phagocytophilum seisuga 22.01.2014.
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
