Amhara keel
| amhara keel (አማርኛ āmariññā) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Etioopias |
| Piirkonnad | Ida-Aafrika |
| Kokku kõnelejaid | 27 miljonit (emakeelena) |
| Keelesugulus |
afroaasia keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Etioopia |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | am |
| ISO 639-2 | amh |
Amhara keel ehk amhari keel (varasemas kirjanduses amhaara keel) kuulub semi keelte hulka. On levinud Etioopias, põhiliselt Abessiinia mägismaal (Addis Abeba lähedal ja sellest põhja pool). Kõnelejaid on umbes 20 miljonit (umbes veerand Etioopia elanikkonnast). On Etioopia riigikeel.
Koos mõne väiksema keelega moodustab semi keelte etioopia rühma (etiosemi keeled). Semi keeled jõudsid Araabia poolsaarelt Etioopiasse ilmselt esimesel aastatuhandel eKr.
Esimesed teadaolevad amhara keele mälestised pärinevad 14. sajandist.
Amhari keel kasutab etioopia kirja. Seda kirjutati algul paremalt vasakule, hiljem hakati kreeka keele mõjul kirjutama vasakult paremale. Etioopia kirjas kirjutatakse iga kahe sõna vahele kaks punkti, kuid tänapäeval kasutatakse selle asemel üha enam tühikut.
| ä [ə] |
u | i | a | e | ə [ɨ], ∅ |
o | ʷä [ʷə] |
ʷi | ʷa | ʷe | ʷə [ʷɨ] | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| h | ሀ | ሁ | ሂ | ሃ | ሄ | ህ | ሆ | ||||||
| l | ለ | ሉ | ሊ | ላ | ሌ | ል | ሎ | ሏ | |||||
| h | ሐ | ሑ | ሒ | ሓ | ሔ | ሕ | ሖ | ሗ | |||||
| m | መ | ሙ | ሚ | ማ | ሜ | ም | ሞ | ሟ | |||||
| s | ሠ | ሡ | ሢ | ሣ | ሤ | ሥ | ሦ | ሧ | |||||
| r | ረ | ሩ | ሪ | ራ | ሬ | ር | ሮ | ሯ | |||||
| s | ሰ | ሱ | ሲ | ሳ | ሴ | ስ | ሶ | ሷ | |||||
| ʃ | ሸ | ሹ | ሺ | ሻ | ሼ | ሽ | ሾ | ሿ | |||||
| q | ቀ | ቁ | ቂ | ቃ | ቄ | ቅ | ቆ | ቈ | ቊ | ቋ | ቌ | ቍ | |
| b | በ | ቡ | ቢ | ባ | ቤ | ብ | ቦ | ቧ | |||||
| v | ቨ | ቩ | ቪ | ቫ | ቬ | ቭ | ቮ | ቯ | |||||
| t | ተ | ቱ | ቲ | ታ | ቴ | ት | ቶ | ቷ | |||||
| tʃ | ቸ | ቹ | ቺ | ቻ | ቼ | ች | ቾ | ቿ | |||||
| ħ | ኀ | ኁ | ኂ | ኃ | ኄ | ኅ | ኆ | ኈ | ኊ | ኋ | ኌ | ኍ | |
| n | ነ | ኑ | ኒ | ና | ኔ | ን | ኖ | ኗ | |||||
| ɲ | ኘ | ኙ | ኚ | ኛ | ኜ | ኝ | ኞ | ኟ | |||||
| ʔ | አ | ኡ | ኢ | ኣ | ኤ | እ | ኦ | ኧ | |||||
| k | ከ | ኩ | ኪ | ካ | ኬ | ክ | ኮ | ኰ | ኲ | ኳ | ኴ | ኵ | |
| x | ኸ | ኹ | ኺ | ኻ | ኼ | ኽ | ኾ | ||||||
| w | ወ | ዉ | ዊ | ዋ | ዌ | ው | ዎ | ||||||
| ʔ | ዐ | ዑ | ዒ | ዓ | ዔ | ዕ | ዖ | ||||||
| z | ዘ | ዙ | ዚ | ዛ | ዜ | ዝ | ዞ | ዟ | |||||
| ʒ | ዠ | ዡ | ዢ | ዣ | ዤ | ዥ | ዦ | ዧ | |||||
| j | የ | ዩ | ዪ | ያ | ዬ | ይ | ዮ | ||||||
| d | ደ | ዱ | ዲ | ዳ | ዴ | ድ | ዶ | ዷ | |||||
| dʒ | ጀ | ጁ | ጂ | ጃ | ጄ | ጅ | ጆ | ጇ | |||||
| g | ገ | ጉ | ጊ | ጋ | ጌ | ግ | ጎ | ጐ | ጒ | ጓ | ጔ | ጕ | |
| t' | ጠ | ጡ | ጢ | ጣ | ጤ | ጥ | ጦ | ጧ | |||||
| tʃ' | ጨ | ጩ | ጪ | ጫ | ጬ | ጭ | ጮ | ጯ | |||||
| p' | ጰ | ጱ | ጲ | ጳ | ጴ | ጵ | ጶ | ጷ | |||||
| ts' | ጸ | ጹ | ጺ | ጻ | ጼ | ጽ | ጾ | ጿ | |||||
| ts' | ፀ | ፁ | ፂ | ፃ | ፄ | ፅ | ፆ | ||||||
| f | ፈ | ፉ | ፊ | ፋ | ፌ | ፍ | ፎ | ፏ | |||||
| p | ፐ | ፑ | ፒ | ፓ | ፔ | ፕ | ፖ | ፗ | |||||
| ä [ə] |
u | i | a | e | ə [ɨ], ∅ |
o | ʷä [ʷə] |
ʷi | ʷa | ʷe | ʷə [ʷɨ] | ||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Daniels, Peter T.; Bright, William, toim-d (1996). "Ethiopic Writing". The World's Writing Systems. Oxford University Press, Inc. Lk 573. ISBN 978-0-19-507993-7.
- ↑ "Principles and Specification for Mnemonic Ethiopic Keyboards" (PDF). Vaadatud 1.06.2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vikipeedia amhari keeles
- Amhara nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
