Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Феодоровна, enne abiellumist ja õigeusku ristimist Victoria Alix Helena Louise Beatrice von Hessen und bei Rhein; 6. juuni 1872 Darmstadt, Hesseni Suurhertsogiriik, Saksa keisririik – 17. juuli 1918 Jekaterinburg, Venemaa Nõukogude Vabariik) oli Hesseni printsess ning Venemaa Keisririigi viimane keisrinna, keiser Nikolai II abikaasa.

Victoria Alix Helena Louise Beatrice sündis Saksa keisririigi koosseisu kuuluva Hesseni suurhertsogkonna printsessina. Tema isa oli Hesseni suurhertsog Ludwig IV ja ema Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi printsess Alice, kes oli kuninganna Victoria ja prints Alberti teine tütar.

Alix võttis omaks õigeusu ja vene ristinime Aleksandra Fjodorovna ning kihlus tsesareevitš Nikolai Aleksandrovitšiga 1894. aasta aprillis. Sama aasta juunis abiellus tema õde Jelizaveta Fjodorovna Nikolai II venna Sergei Aleksandrovitš Romanoviga.

1894. aastal suri keiser Aleksander III ja trooni päris 26-aastane Nikolai II. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu asuti elama. Paaril oli viis last:

• suurvürstinna Olga (1895–1918)
• suurvürstinna Tatjana (1897–1918)
• suurvürstinna Maria (1899–1918)
• suurvürstinna Anastassija (1901–1918)
• troonipärija Aleksei (1904–1918).

Keisrinna Aleksandra Fjodorovna kandis X-kromosoomi mutatsioonist põhjustatud pärilikku hemofiiliat ehk vere hüübimatust ning pärandas selle oma pojale, 1904. aastal sündinud Alekseile. Poja haiguse tõttu oli Aleksandra sunnitud suurema osa ajast hoolitsema troonipärija eest, mistõttu sai ta vähem osaleda ühiskondlikes ettevõtmistes.