Aleksander Eelmaa
Aleksander Eelmaa (6. november 1946 Viljandi – 21. juuli 2021 Ohtla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond) oli eesti näitleja.
Ta õppis aastatel 1968–1969 Eesti NSV Teatriühingu pantomiimistuudios. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna 10. Õhtukeskkooli.
Ta on töötanud Viljandi Kultuurikolledži õppejõuna.[1]
Teatrinäitlejana
[muuda | muuda lähteteksti]Aleksander Eelmaa esines Maret Kristali pantomiimirühmas miimina. Aastatel 1976–1981 töötas ta näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, 1981–1990 Vanalinnastuudios, 1990–2006 Eesti Draamateatris ja 2007–2014 Tallinna Linnateatris, 2015–2021 jälle Eesti Draamateatris.
2017. aastal esietendus Tartu Uues Teatris Ardo Ran Varrese lavastatud "Sümfoonia ühele. Allegro con moto", mis oli näitleja Aleksander Eelmaa monotükk.[2]
Eesti Draamateatris tegi ta 2020/2021. hooajal kaasa neljas lavastuses: Klaus Manni "Mefistos", "Keiserlikus kokas", Helen Käiti ja Mehis Pihla "Lohe needuses" ning Andrus Kivirähki "Eesti matuses", kusjuures 19 aastat järjest Draamateatri repertuaaris püsinud legendlavastuses "Eesti matus" mängis ta Sassi kõik need aastad – juba 2002. aastast peale.[3][4][5]
Tema viimaseks teatrirolliks jäi Saare vana osatäitmine Saueaugu Teatritalus 20. juulil 2021 esietendunud lavastuses "Kadunud kodu" (lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma).[6]
Näitlejana filmides, telelavastustes ja kuuldemängudes
[muuda | muuda lähteteksti]Aleksander Eelmaa näitles paljudes filmides ja telelavastustes, mh "Metskannikesed" (1980), "Rudolf ja Irma" (1985), "Pildikesi Paunverest" (1986), "Viimane suvi" (1987), "Õnne 13" (alates 1993), "Tuli sinu käes" (1996), Tulivesi (1994), "Kõrbekuu" (1999), "Ferdinand" (2002), "Agent Sinikael" (2002), "Fender Bender" (2003), "Vanameeste paradiis" (2005), "Vana daami visiit" (2006), "Ruudi" (2006), "Kinnunen" (2007), "Tuulepealne maa" (2008), "Kalevipojad" (2011), "Üks mu sõber" (2011), "Rotilõks" (2011), "Tupiktänava mehed" (2012).
Tema viimased ülesastumised ekraanil olid tudengifilmides "Vanad mehed ja meri" (2020) ja "Vinguv jalaluu" (2021).
Aastatel 1980–2010 näitles ta ka Eesti Raadio ja Raadioteatri kuuldemängudes ning luges raadiosaadetes luulet ja proosatekste.[7]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 1996 – Suure Vankri auhind
- 2004 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[8]
- 2004 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia ("Külmetava kunstniku portree" lavastamise eest Viinistu Kunstimuuseumis)
- 2004 – Eesti Teatrikriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhind
- 2005 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema lapsed on Liisi, Taavi ja Sander-Ott Eelmaa.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Seljamaa, Liis (30. märts 2023). "„Sellelt kursuselt võib kõike oodata, seal õpib geenius Gaute Kivistik."". Maaleht. Vaadatud 30. märtsil 2023.
- ↑ Põim Kama. Sümfoonia ühele. Pidu sinus eneses. Postimees/Kultuur, 01.05.2017.
- ↑ Margus Mikomägi. Kümme aastat kannatusi ja moosi Postimees, 11.06.2012.
- ↑ 18 aastat teatrilaval: "Eesti matus" jõuab jaanuaris viimase etenduseni ERR Menu, 21.10.2020.
- ↑ Aleksander Eelmaa in memoriam Eesti Draamateatri koduleht, juuli 2021.
- ↑ Margus Mikomägi. Sass Eelmaa kuuvalgus kustus Teatritasku, 31.07.2021.
- ↑ Valik Aleksander Eelmaa näitlejatööga kuuldemänge. ERR Arhiiv. Vaadatud 19.08.2024.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Eelmaa Eesti Draamateatri kodulehel
- Sass, kes kõnnib omapead. Näitleja Aleksander Eelmaa ETV portreesaade, 7. jaanuar 2007
- Keil, Andres. Aleksander Eelmaa Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2009
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
