Albert Hansen (7. september 1902 Tallinn – 23. detsember 1983 Tallinn) oli eesti puidu- ja metallikunstnik ning kunstipedagoog.

Albert Hansen sündis 1902. aastal Tallinnas. 1918. aastal astus ta Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas puutöö alal 1924, omandades ühtlasi õiguse õpetada joonistust, joonestamist ja käsitööd. Pärast koolilõpetamist töötas Hansen Narva Ühis- ja Kommertsgümnaasiumites joonistamise ja poeglaste käsitöö õpetajana ühe aasta, siis teenis aastatel 1925–1926 aega kaitseväes. Seejärel kutsuti Hansen Riigi Kunsttööstuskooli tööle – juhtima ja arendama puutöö osakonda.^[1] Osakonda juhatas ta aastail 1926–1937, tema 16 õpilase hulgast on tuntumad Otto Tammeraid, Harry Tertsius, Arseni Mölder ja Osvald Pallase. Noil aastail oli puutöökunsti järele üsna suur nõudlus. Hanseni ja ta õpilaste oskusi vajati nii ühiskondlikes hoonetes (Oru loss) kui ka arvukates eluruumides (laevalgustid, toolide seljatoed, mööblireljeefid, küünlajalad, raamatutoed, kirjutuslaua garnituurid, dekoratiivne plastika).^[2]

Õppetöö vaheaegadel käis Hansen 1927 ja 1928 Saksamaal Bad Warmbrunni puutöökoolis end täiendamas.

Kuulus rakenduskunstnike ühendusse Dekoor.

Alberti onu oli kirjanik Anton Hansen Tammsaare, vend metsateadlane ja sõjaväelane Arthur Hansen. Tema abikaasa oli tekstiilikunstnik Ellen Hansen. Arhitekt Tiit Hansen on nende poeg. Tekstiilikunstnik Aet Ollisaar on tema tütretütar.