Akademische Mussengesellschaft (kõnekeeles Akademische Musse, eesti keeles Akadeemiline Musse) oli 1814–91 ja 1920–39 Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi.

Seltsi loomist kavandas juba 1803. aastal Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot, selle asutajaliikmete seas oli ülikooli raamatukogu esimene direktor Karl Morgenstern.

Akademische Musse asutati Tartus 8. juunil 1814 professorite, üliõpilaste ja linnakodanike vaba aja veetmise ühinguna. 13. juulil 1814 kinnitatud põhikirja kohaselt pidi Musse pakkuma ülikooli õppejõududele, teenistujatele ja linnakodanikele sisukat ja viisakat vaba aja veetmise võimalust teaduse, kirjanduse, kunsti ja muude meelelahutuste teel. Ühingut juhtisid ülikooli õppejõudude, teenistujate ja linnakodanike hulgast valitud 9 direktorit. 15. juulil 1814 alustas klubi tegutsemist^[1]. Musses korraldati loenguid ja vestlusi teaduse, kirjanduse ja kunsti teemadel, mänge (v.a hasartmängud), balle ning kontserte. Mussel oli oma lugemissaal.

1840. aastatel Akademische Musse tegevus soikus. 1856 avati klubi taas, 1857 võeti vastu uus põhikiri. Venestamislaine ajal 1891 Musse suleti, kuna asutusel polnud midagi ühist õppeasjadega. 1920. aastal ühingu tegevus taastati, uue põhikirja kohaselt oli selle ülesanne koondada Tartu ülikooli saksa soost üliõpilasi ning edendada saksa üliõpilaselu teaduslikul, seltskondlikul ja majandusalal.

Suure osa oma tegevusajast paiknes Akademische Musse Tartu kesklinnas Von Bocki majas (tänapäeval Ülikooli 16), kus 1. novembril 1814 toimus ka Musse avaball. 1839. aastal ostis Musse selle maja ülikooli toel pikaajalise laenuga ära.

Akademische Musse säilinud dokumendid on hoiul Tartu Ülikooli raamatukogus (TÜR KHO fond 27) ja Eesti Ajalooarhiivis (EAA, f. 2669).

• Geiu Rohtla "Tartu Akadeemiline Musse ja muusikategemine 19. sajandi esimesel poolel (1814–1844)" Tuna, 2/2006, lk 19–36
• Akadeemilise Musse fond nr 2669