Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad. "Tinglikult nimetame me põlisrahvasteks juba XV sajandil alanud Euroopa suurriikide koloniseerimisprotsessile jalgu jäänud rahvaid, kui me ei võta arvesse koloniaalsõltuvusse sattunud rahvaste omavahelisi migratsioone, vallutussõdu, väljatõrjumisi ja genotsiide." (museoloog Omar Volmer).^[1] Rahvusvaheliselt on levinud seisukoht, et põlisrahvaks saab lugeda etnost, kes on elanud oma maal enne olemasolevate riigipiiride kujunemist.^[2] Eesti Vabariigi põlisrahvas on maarahvas ehk eestlased.^[3]

Maailma koloniseerimise käigus on enamik põlisrahvaid välja surnud või väljasuremise ohus ja ÜRO Peaassamblee 12. septembri 2007 resolutsiooni 61/295 järgi "on kannatanud ajaloolise ebaõigluse tõttu, eelkõige nende koloniseerimise ja maade, territooriumide ja ressursside võõrandamise tõttu, mis takistab nende õigust arengule, vastavalt nende vajadustele ja huvidele"^[4] 1957. aastal võeti vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organization, ILO) konventsioon nr 107 "Põlisrahvaste ja teiste kaitsest, kes järgivad sõltumatutes maades hõimulist või poolhõimulist elustiili"^[5]

Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon (ÜRO).^[6]

Sõnu "pärismaalane" ja "aborigeen" (harvemini "põliselanik") on varem kasutatud halvustavas tähenduses, demonstreerimaks Euroopa tsivilisatsiooni üleolekut teistest kultuuridest-tsivilisatsioonidest.^[2] Tänapäevaste seisukohtade järgi on kõik tsivilisatsioonid ja kultuurid võrdselt väärtuslikud, ehk teistpidi sõnastatuna on inimkultuur vaesem, kui mõni selle osadest kaob ajavoolus.^[viide?]

• Austraalia aborigeenid
• pärismaine elustik
• Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon
• Rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev

• Linda Kaljundi. Põlisrahvas ja pärisrahvas – mõisteajaloolisi eskiise. Vikerkaar 2020, 9, lk 66−74.
• Aboriginal peoples

Põlisrahvaste kultuurialane koostöö

• [1]
• [2]