Ḩusayn ibn Ţalāl (14. november 1935 Amman – 7. veebruar 1999 Amman) oli Jordaania kuningas aastatel 1952–1999.

Ḩusayn sai kuningaks, kui tema isa kuningas Talal tunnistati vaimuhaigeks. 1967 kaotas oma kuningriigi Jordan jõest lääne poole jääva osa Araabia-Iisraeli sõdades, 1970 surus maha Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) sissid, kes tegutsesid Jordani jõe idakaldal, praeguse Jordaania territooriumil. Ḩusayn kujunes mõõdukaks jõuks Lähis-Ida poliitikas, 1994 sõlmis ta Iisraeliga rahulepingu, mis tegi lõpu 46 aastat kestnud sõjaseisukorrale kahe riigi vahel.

Kui Iraak annekteeris 1990 Kuveidi, püüdis Ḩusayn vahendada vaenupooli, riskides rikkuda suhted mõlemaga. 1993 eemaldus ta avalikult Iraagi liidrist Saddam Husseinist. Kuu enne surma kõrvaldas Ḩusayn oma venna troonipärijate hulgast ja troon läks tema vanimale pojale Abdullah ibn Husseinile.

Kuningal oli 4 naist ja neil oli 11 last:

• kuninganna Dina bint 'Abdu'l-Hamidiga (sündinud Egiptuses):
  • printsess Alia (sündinud 1956);
• kuninganna Antoinette Avril Gardineriga (sündinud Chelmondistonis Suurbritannias 1941):
  • kroonprints Abdullah (sündinud 1962);
  • prints Faisal (sündinud 1963);
  • printsess Aisha (sündinud 1968);
  • printsess Zein (sündinud 1968);
• kuninganna Alia Baha ed Toukaniga (1948–1977, tema nime kannab Kuninganna Alia Rahvusvaheline Lennujaam; suri helikopteriõnnetuses ‘Ammānis):
  • printsess Haya (sündinud 1972);
  • prints Ali (sündinud 1975);
  • prints Abir (sündinud 1972, lapsendatud 1976);
• kuninganna Elizabeth Najeeb Halabyga (kuninganna Noor al Hussein):
  • prints Hamzah (sündinud 1980);
  • prints Hashim (sündinud 1981);
  • printsess Iman (sündinud 1983);
  • Printsess Raiyah (sündinud 1986).