Šelihhovi laht
Šelihhovi laht (vene keeles залив Шелихова) on Ohhoota mere laht Venemaa kirdeosas Euraasia mandriosa ja Kamtšatka poolsaare põhjaosa vahel.
Laht sai nime Grigori Šelihhovi järgi.
Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m. Lahe edelapiiri moodustab Pjagini poolsaarel oleva Tolstoi neeme ja Kamtšatkal oleva Južnõi neeme vahele tõmmatud mõtteline joon [1].
Taigonossi poolsaar eraldab lahe põhjaosa Gižiga ja Penžina laheks. Lahe lääneosas on väiksem Jama laht. [1]
Lahte suubuvad Gižiga, Penžina, Jama, Pustaja jõgi ja Tigili jõgi. [1]
Šelihhovi lahe edelaosas asub väike saarestik Jama saared. [1]
Šelihhovi lahe kaldad on sageli mägised. Lahe loodekaldal asub Kolõma mägismaa, mille kõrgeim tipp on 1903 m. Taigonossi poolsaare kõrgeim tipp küündib 1422 m kõrgusele. Põhjakaldal asub Itšigeemi ahelik, kirdes Penžina ahelik (kõrgeim tipp Lõnnai on 1059 m kõrge), idas Korjaki mägismaa ja kagus Kesk-Kamtšatka mäestik, mille kõrgeim lahe lähedal olev tipp Huvhoitun on 2613 m kõrge. Paljudes kohtades ei ulatu mäed täiesti mereni, vaid mägede ja mere vahele jääb soine madalik. [1]
Šelihhovi lahe kaldad kuuluvad kõikjal Venemaale. Loode- ja põhjarannik (Gižiga laht ja enamik Taigonossi poolsaarest) kuulub halduslikult Magadani oblastisse. Enamus Penžina lahe kaldaist ja Šelihhovi lahe kagurannik kuuluvad Kamtšatka oblastisse, täpsemalt selle koosseisus olevasse Korjakkiasse. [1]
Suuri asulaid lahe kaldail ei ole. Tähtsaim neist on Korjakkia halduskeskus Palana. [1]
Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini.
Looded Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad: kuni 14 meetrit.
Laht on kalarikas. Püütakse heeringat, hiidlesta, lesta ja navaagat.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
