Üleriiklik Põllumeeste Esindus oli Eesti poliitiline ühing aastail 1919–1938.

Esindus asutati 15. detsembril 1919 ja registreeriti Siseministeeriumis märtsis 1921. Maakondade põllumeeste esinduste delegeeritud liikmetest moodustati Üleriikliku Põllumeeste Esinduse täiskogu, mis valis keskjuhatuse. Üleriikliku Põllumeeste Esinduse keskjuhatus koordineeris põllumeeste kogude tegevust maakondade põllumeeste esinduste kaudu. Samuti kutsus keskjuhatus kokku Põllumeestekogude kõrgeima organi üleriikliku põllumeeste kongressi ja esitas sellele erakonna poliitilise programmi. Aastail 1919–1934 peeti üheksa põllumeeste kongressi.

Üleriikliku Põllumeeste Esinduse keskjuhatusse kuulusid auesimees Konstantin Päts, esimees August Jürima, peasekretär Ants Oidermaa, Johan Laidoner, Jüri Uluots, Jaan Hünerson, Kaarel Eenpalu, Jaan Soots, Artur Tupits, Oskar Suursööt, Jaan Teemant, Johan Holberg, Otto Pukk, Mats Laarman, Jüri Looväli, Jaan Tallo, Kustas Tonkman, Artur Kasterpalu, Christian Arro, Mihkel Õispuu, Aleksander Saar, August Kohver, Eduard Vister, Heinrich Lauri ja Jaan Eilart.